Me kõik sünnime geeniustena.
Sündides oleme me kõik ühesugused. Keskkond, kuhu me sünnime, on erinev. Jah, sa võid öelda, et enamik meist sünnib haiglas, aga ma ei mõelnud seda. :)
Meie vanemad, vanavanemad, õpetajad ja inimesed meie ümber mõjutavad meie uskumusi ning ehitavad meile programmi, mille kaudu hakkame maailma nägema.
Selle programmi kaudu kujuneb ka arusaam sellest, kes me ise oleme, milleks oleme võimelised ja mis on meie jaoks võimalik.
Probleem on selles, et suurem osa sellest programmist ei ole meie enda teadlik valik. Me lihtsalt võtame selle omaks.
Täna tee üks inventuur, täpselt nii nagu teed aeg-ajalt oma riidekapis.
Vaata üle oma uskumused.
Mida sa usud enda kohta?
Mida sa usud raha kohta?
Mida sa usud edu kohta?
Mida sa usud selle kohta, milleks sina võimeline oled?
Ja siis küsi endalt veel üks küsimus:
Kas need uskumused aitavad mul liikuda sinna, kuhu ma tahan jõuda, või hoiavad mind kinni seal, kus ma juba olen?
Läksin nende küsimustega magama ja ärkasin kell 3 öösel õudsa tundega üles. Ma tundsin nii suurt hirmu enda seatud eesmärkide ees. Mind vaevas kahtlus enda suhtes ja sain aru, et ma olen õppinud ära nn “liftikõne” selkes osas mida ma kõik teha tahan. Kuklas pinises keegi: suuga teed suure linna, aga käega ei kärbse pesagi… hea, et teadlikuks sain. Soovin väga siinses keskonnas õppida ja selgeks õppida enesesse uskumise.
Ingrid Stamm ma olen sinuga väga nõus. Mida rohkem oleme õiges keskkonnas, mida rohkem õpime ennast tundma, seda mõnusamaks läheb teekond.
